Allergia on imuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Allergia võib tekkida praktiliselt kõige suhtes, kuid sagedamini on allergeenideks toiduained, ravimid, kemikaalid ning õhus leiduvad osakesed nagu hallitusseente spoorid, elamutolmu lestad, koduloomade kõõm ning puude, umbrohtude ja kõrreliste õietolm.
Erinevad allergia väljendusvormid:
- Nina ja ülemised hingamisteed – allergiline riniit (nohu) ehk heinapalavik – ninakinnisus, aevastamine, tilkuv nina, nina sügelemine
- Nahk – dermatiit, nõgestõbi, angioödeem – lööve, sügelus, turse
- Häälekähisemine
- Silmad – konjunktiviit – silmade punetus ja turse, pisaravool, sügelus ja ähmane nägemine.
- Alumised hingamisteed kopsudes – astma – köha, hingamisraskus, mis on tingitud hingamisteede ahenemisest ja võib olla eluohtlik.
- Kui histamiin ja teised ained vabanevad kogu kehas, võib tekkida eluohtlik reaktsioon – anafülaksia.
Allergia ravi
Üheks efektiivseimaks raviviisiks on kindlasti põhjuslik ravi ehk vältida kokkupuudet allergeeniga. Kahjuks on see aga võimalik vaid osade allergeenide puhul. Raske on aga hoiduda kokkupuutest õietolmudega ja elamutolmulestadega. Kui allergeeni vältimine pole võimalik, tuleb appi võtta ravimid. Meeles tuleb pidada, et need ravimid ei ravi allergiat välja, vaid aitavad kontrollida haigusnähtusid. Allergoloogid, kes tegelevad allergia uurimise, diagnoosimise ja raviga, viivad läbi ka spetsiifilist immunoteraapiat. Ravikuurid on pikad ja neid tuleb korrata järjest mitmel aastal.