Mis on kardioloogia?
Kardioloogia on meditsiiniharu, mis tegeleb südame- ja veresoonkonna haiguste ja häirete diagnoosimise ja raviga.
Mis on südame koronaartõbi?
Südame koronaartõbi (CAD – coronary artery disease) viitab ateroskleroosile, mille tagajärjeks on pärgarterite (veresooned, mis varustavad südamelihast hapniku ja toitainetega) lubjastumine ja kitsenemine.
Südame koronaartõbi on peamine enneaegse surma ja invaliidsuse põhjus läänemaailmas. Koronaarne südamehaigus nõuab igal aastal ligikaudu 2 miljonit elu juba ainuüksi Euroopas (s.t. et 5 surmast 1on põhjustatud selle probleemi poolt). Südame koronaartõbi võib kliiniliselt avalduda mitmel erineval moel nt. kas valuga rinnus (angina pectoris ehk stenocardia ehk rinnaangiin), ebanormaalse südamerütmi, ägeda müokardiinfarkti või ootamatu äkksurma näol. Koronaarne südamehaigus võib põhjustada südamepuudulikkust , mis on tingitud südamelihase nõrgenemisest ühe või mitme müokardiinfarkti läbielamisest.
Kuidas kujuneb südame koronaartõbi?
Koronaarne südamehaigus (CAD) kujuneb kolesteroolinaastude moodustumise tagajärjena pärgarterite seintele – protsessi nimetatakse ateroskleroosiks. Naastud on oma olemuselt kõva ja tihke struktuuriga ning sisaldavad erinevates kogustes kolesterooli, kaltsiumi, lihasrakke ja sidekude, mis ladestuvad veresoonte seintele.
Aja jooksul võib ateroskleroos põhjustada ühe või mitme pärgarteri märkimisväärset ahenemist. Kui pärgarterid ahenevad üle 50 %, ei suudeta füüsilise koormuse korral enam tagada südamelihase suurenenud hapnikuvajadust. Hapnikuvaegus (isheemia) südamelihases põhjustab enamikel patsientidel valu rinnus (angina pectoris ehk stenocardia ehk rinnaangiin). Siiski ei tunne ca. 25% patsientidest hoolimata dokumenteeritud isheemiast valu või tekib neil episooditi stenocardia asemel ainult hingeldus. Nendel patsientidel on nö. tumm e. latentne rinnaangiin ja neil esineb sama suur südameinfarkti risk nagu kliiniliselt ilmse rinnaangiiniga patsientidel.
Kui arterid on ahenenud 90-99%, esineb patsientidel tihti rahuoleku rinnaangiin (ebastabiilne rinnaahistus). Kui naastule moodustub hüübinud veretombuke (tromb), võib arter sulguda täielikult ja põhjustada südamelihase osalise kärbumise (südameatakk või südamelihaseinfarkt).
Kuidas avaldub stenokardia?
Stenokardia avaldub äkki tekkiva rinnakutaguse valu või pigistustundena. Valu ja pigistustunne võivad kanduda vasakusse õlga ja kätte, vahel ka kaela, selja või kõri piirkonda. Valu põhjustab sageli füüsiline pingutus, harvem emotsionaalne stress. Ataki ajal on pulss kiirenenud ning vererõhk tõusnud, et parandada verevoolu südame pärgarteritesse.
Kuidas diagnoosida ehk milliseid uuringuid võidakse teha?
Kõige olulisem on inimese kaebused tüüpilisele valule rinnus.
Südamefilm e. elektrokardiogramm e. EKG
Lisauuringuna võidakse teha südame ultraheli e. ehhokardiograafia, mis annab infot südame töö iseloomust.
Koormustest e. veloergomeetria annab infot, kui suurt füüsilist koormust inimene talub, ilma et tekiksid südamekaebused.
Koronaararteriograafia korral viiakse veresoonde kontrastainet, mis toob nähtavale südame pärgarterid ning võimaldab hinnata nende ahenemise ulatust.