Valu on äärmiselt levinud kaebus kogu maailmas. Hinnanguliselt kannatab valu käes kuni 30% elanikkonnast. Rahvusvaheline Valu Uurimise Assotsiatsioon (IASP- International Association of Study of Pain) defineerib valu kui ebameeldivat sensoorset ja emotsionaalnet aistingut, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega”.
Valu võib vaadelda kui ühte kaitsemehhanismi osa, mis annab organismile märku tõenäolisest vigastusest, et indiviid saaks võtta kasutusele meetodeid vältimaks edasist kudede kahjustust. Valu sunnib vigastatud kohale puhkust andma, mis omakorda soodustab paranemist, ja õpetab tulevikus ohtu hoolikamalt vältima.
Valu (ja valu etteaimamine) võib kaasa tuua ärevust ja ahastust. Rasked operatsioonijärgsed valud pikendavad taastumiseperioodi, samal ajal kui kroonilised valud nagu näiteks reumatoidartriidi puhul esinev valu, häirivad märkimisväärselt patsiendi elukvaliteeti.
Valu ravi
Valuravimite spekter ulatub NSAID-idest ja COX-2 inhibiitoritest kuni opioidide ja lokaalanesteetikumideni. Kergete ja mõõdukate valude puhul piisab sageli NSAIDidest ja paratsetamoolist, tõsiste valude korral, nagu näiteks suurte operatsioonide järgne valu, osutuvad vajalikuks opioidid. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata ka valu psühholoogiliste aspektidele mõjutamaks soodsalt patsiendi valutaju ja tolerantsust valu suhtes.